Panoraamid:
 |  |  |
Ehitamise aeg: 1868 - 1870. Pühakoda taastati pärast soda 1945. aastal
Kiriku pühitsemine: Pühitses 2. septembril 1870 Tartu praost Pavel Aleksejev. Pärast taastamist pühitses ülempreester Georgi Aleksejev 17. juunil 1945
Tartusse rajati XI sajandil kaks pühakoda: püha Võidukandja Georgiose ja püha Imetegija Nikolaose auks, üks Novgorodi, teine Pihkva kaupmeeste tarbeks. Tartu vallutamise ajal saksa ordurüütlite poolt 1224. aastal sai Georgiose kirik tugevasti kannatada ning kümne aasta pärast pidi suurvürst Svjatoslav Vsevolodovitš selle linnavõimudega sõlmitud kokkuleppe kohaselt peaagu vundamendist alates uuesti üles ehitama.
XV sajandil avaldas Lõuna-Eesti õigeusklikele tugevat mõju Georgiose kiriku preestri Joann Šestniku tegevus. Ta jutlustas palju, tuues kohalikke elanikke õigeusu juurde. Selle eest kiusasid võimukandjad teda taga, nii et ta lõpuks oli sunnitud ümber asuma Pihkvasse, kus võttis vastu mungapühitsuse Joona nimega ning asutas Petseri kloostri, olles selle esimene iguumen. Tema kaastööline õigeusu kinnitamisel Eestimaal, Nikolaose kiriku preester Issidor jäi aga Tartusse oma karja juurde. Issidori innukus õigeusu puhtuse kaitsmisel kutsus esile Liivi ordu rüütlite viha. Pärast 1472. aasta Issanda Ristimise püha veepühitsusteenistust võeti preester Issidor koos oma kogudusega kinni ning uputati Emajõkke, samasse jääauku, kus ta olid vett pühitsenud. Tartu preestermärter Issidori ja tema 72 kaaskannataja mälestuspäeva tähistatakse 21. jaanuaril.
XVI sajandil avaldas Lõuna-Eesti elanikele suurt mõju Petseri kloostri õigeusu levitamise alane tegevus, mis hoogustus eriti vaga märter iguumen Korneeli ajal. Tema poolt õigeusku pööratud kohalike elanike jaoks ehitati kirik Vastseliinasse (20 km kaugusel Võrust). Peale selle rajas vaga Korneeli veel kaks kirikut äsja õigeusku siirdunud eestlastele: Kolmainu kiriku Ahru (Aheru järve äärde Valgamaal) ja Kristuse Sündimise kiriku Tabinasse (Vastseliina kanti). Sinna kirikutesse saatis iguumen Korneeli kirikuteenijaid ja varustas kirikud kirikuriistadega ning kindlustas ülalpidamisega.
XIX sajandi 40-ndate aastate hakul algas eestlaste massiline siirdumine õigeusku. Koguduseliikmete arvu kiire kasv seadis ka Tartus päevakorda uue kiriku rajamise.
1845. aastal avati eestikeelne püha Georgiose (Jüri) õigeusu kogudus. Aastatel 1868-70 püstitati viiekupliline, värava kohal asuva kellatorniga kivikirik, mille pühitses Tartu praost ülempreester Pavel Aleksejev.
Kahjuks oli kirikuhoone rajatud soisele pinnasele ning õige pea hakkas see vajuma. Sel põhjusel lammutati 1908. aastal kellatorn ning tugevdati kiriku vundamenti. Teise maailmasõja ajal sai pühakoda väga tugevasti kannatada pommitamise ja suurtükitule läbi. Taastamistöödega jõuti lõpule 1945. aasta suveks ning 17. juunil toimus esimene sõjajärgne Jumalik Liturgia, mida teenisid ülempreestrid Georgi Aleksejev (hilisem Tallinna ja Eesti piiskop Joann) ja Rostislav Lozinski ning preestrid Miron Järvits, Martin Venesaar ja Nikolai Koger.
Aadress: Narva mnt. 103, 51008 Tartu