Panoraamid:
 |  |  |
Ehitamise aeg: Pühakoda selle praegusel kujul on ehitatud 1822-1827 šveitsi päritolu vene arhitekt Luigi Rusca projekti järgi
Kiriku pühitsemine: 14. augustil 1827
Lounapoolne korvalaltar: Pühitsetud 3. detsembril 1823 Jumalaema Uinumise auks
Austatud ikoonid ja pühakute säilmed:
Püha Nikolause pühakojaikoon, püha Nikolause ikoon "suvine Nikolai", Jumalaema Sündimise, Kaasani ja "Koikide Kurbade Room" pühakujud. Vaka all on Jaroslavi ja Rostovi püha piiskopmärter Arseni (Matsejevitš) pühad säilmed
“Tallinna Püha Nikolause kirik on linna üks vanimaid risti- ja õigeusu mälestusmärke. Kiriku ajalugu ulatub tagasi XI sajandisse. Pühakojale pani aluse püha apostlisarnase Vladimiri poeg, Kiievi suurvürst Jaroslav Tark.” Nii algab väike brošüür “Tallina Püha Piiskop Nikolause õigeusu kirik”, mille kiriku hoolekogu andis välja 1914. aastal. Algselt paiknes see pühakoda Brookusmäel, kus pidasid oma kaubahoovi Novgorodi kaupmehed, kes olid siia ilmunud ammu enne seda, kui Taani kuninga Valdemar II rüütlid 1219. aastal Põhja-Eesti vallutasid. Esimest korda mainitakse seda pühakoda kirjalikes allikais 1371. aastal, kuid tolleaegse kirikuhoone väliskuju kirjeldust pole säilinud. 1420. aastast asub Püha Nikolause kirik Vene tänaval, mis oli linna üheks tähtsamaks Vana Turgu sadamaga ühendavaks kaubateeks.
XVII sajandi algul avati pühakoda ja vene kaubahoov ainult kaupmeeste linnasaabumisel. Muul ajal olid võtmed hoiul linna raekojas. Moskva tsaarid tegid Nikolaose kirikule korduvalt annetusi. Nii näiteks on meie ajani säilinud 1599. aastal valmistatud suure hõbedase küünlaaluse ülemine osa, mis kannab tsaar Boriss Godunovi pühenduskirja. 1687. aastal annetati alaealiste vene tsaaride Pjotr Aleksejevitši ja Ioann Aleksejevitši ning nende õe, valitsejanna Sofia Aleksejevna nimel Tallinna Püha Imetegija Nikolause kirikule uus ikonostaas, mille ikoonid olid kirjutatud Pihkvas.
XIX sajandi algul võeti vastu otsus suure viiekuplilise pühakoja rajamiseks Venemaal töötava šveitslasest arhitekti Luigi Rusca projekti järgi. Ent vahendite ja ehituskoha puudumise tõttu tegi kubermangu arhitekt Schatten projekti ümber. Peaaltari pidulik pühitsemine leidis aset 14. augustil 1827 Jumalaema Uinumise püha eelõhtul.
Põhiplaanilt ruudukujuline ning seetõttu väga kompaktne kirikuhoone seisab tänava ja linnamüüri vahelisel kitsal krundil. Peafassaadi ja külgfassaade kaunistavad joonia kapiteeliga portikused, kusjuures peafassaadi portikus toetub neljale sambale, külgfassaadide omad aga pilastritele. Kiriku suur kuppel puhkab akendega liigendatud kõrgel siledaseinalisel trumlil. Peafassaadi nurkade kohal kõrguvad kaks ruudukujulist dooria pilastritega kaunistatud lahtist kellatorni. Kirikuhoone domineerib kõikide Vene tänava arhitektuuriliste rajatiste üle. Püha Nikolause kirik on vanalinna klassitsistliku arhitektuuri üks eredamaid näiteid.
Ristkuppelkiriku interjööris etendavad olulist osa kuplialuse ruudu nurkades asuvad neli püloonsammast, mis on omavahel seotud võimsate poolringikujuliste kaarte ja võlvipurjedega. Võlv ise läheb üle kõrgeks akendega liigendatud kuplialuseks trumliks. 1893. aastal asendati Püha Nikolause kiriku peaaltari vana, klassitsistlikus stiilis ikonostaas kaupmehelese Basargina poolt annetatud vahendite eest soetatud puust nikerdatud ja ülekullatud uusvene stiilis ikonostaasiga, mis on tänaseni säilinud.
Pärimuse järgi puhkavad püha Nikolause kiriku põranda all keisrinna Katariina II poolt Rostovist kloostrivarade riigikassa heaks võõrandamisele vastupanu osutanud ning selle eest Tallinnasse pagendusse saadetud Jaroslavi ja Rostovi metropoliidi püha piiskop Arseni (Matsejevitši) pühad säilmed. Oma viimased elupäevad veetis vangistatud piiskop Harjuvärava torni kasematis, kus andis hinge Issandale 28. veebruari hommikul 1772.
Selles pühakojas jõudis lõpule ka suurepärase hingekarjase, ülempreester Valeri Povedski maine teekond.
Aadress: Vene 24, 10123 Tallinn
Interneti kodulehekülg: www.stnicolas.ee