Panoraamid:
 |  |  | ||
 |  |  |
Ehitamise aeg: 1890 - 1896 (arhitekt Ališ)
Kiriku pühitsemine: 17. novembril 1896 Riia ja Mitava ülempiiskop Arseni (Brjantsevi) poolt
Kőrvalaltarid:
Pühitsetud 1897. aastal Kőikide Pühakute ja Jumalaema «Kőikide kurbade rőőmu» ikooni auks. Pärast sőda pühitseti pőhjapoolne kőrvalaltar uuesti püha piiskop Nikolause auks.
Alumine pühakoda:
Pühitses 16. novembril 1996 Tallinna ja kogu Eesti ülempiiskop Kornelius Saarovi vaga Serafimi auks
1890. aastal otsustasid Kreenholmi Manufaktuuri Osaühisuse aktsionärid direktor Ivan Prove ettepanekul rajada manufaktuuritöölistele osaühingu vahenditega õigeusu kiriku ja eraldasid selleks otstarbeks 500 000 rubla. Kirik püstitati Joala linnaosas maatükile, mille oli annetanud Narva aukodanik I. Prove.
Kristuse Ülestõusmise kiriku nurgakivi paneku pidulik tseremoonia toimus 5. augustil 1890 ja nurgakivi pühitses Riia ja Miitavi piiskop Arseni (Brjantsev) keiser Aleksander III-a ja keisrinna Maria Fjodorovna osavõtul. Nurgakivi asetas kohale Aleksander III isiklikult. Põhiplaanilt kreeka risti meenutava bütsantsi stiilis kiriku projekti autor oli arhitekt Pavel Ališš, kes töötas aastatel 1888-1907 Kreenholmi Manufaktuuris. Põhilise ehitusmaterjalina on kasutatud Kreenholmi Manufaktuurile kuuluvas Kulgu tehases valmistatud punaseid ja kollaseid telliseid. Vundament, trepid ja kaunistused valmistati soome graniidist. Kolmerealise puidust nikerdatud ja ülekullatud ikonostaasi autoriks oli Afanasjev, ikoonid kirjutati aga Moskva ikoonimeistri Dikarjovi töökojas. 1912. aastal valmisid kuplitrumli, võlvipurjede ja peaaltari kuplikaare maalingud. Neist maalinguist on kõige paremini säilinud tsentraalkupli maaling “Issand Maailmavalitseja”, ülejäänud on säilinud halvemini, idapoolse kuplikaare maaling aga hoopis hävinud. Võlvipurjedel on traditsioonilised apostlite ja evangelistide Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese kujutised.
Kristuse Ülestõusmise peaaltari pühitses 17. novembril 1896 Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni Eestimaa kuberneri J. Skaloni osavõtul. Kõikide Pühakute põhjapoolne altar pühitseti 1. juunil 1897. XX sajandi 50-ndate aastate keskpaiku pühitseti see altar pärast remonti ümber püha Imetegija Nikolaosele. Pühakoja ikoonide hulgast võiks esile tõsta püha Nikolaose imettegevat ikooni ja Jumalaema “Tunnustähe” ikooni. Tähelepanu köidab ka pealöövist vasemal asuv suur hilisgooti stiilis Ristilöödu kuju, mille oli valmistanud Jeruusalemma püha Johannese kiriku jaoks XVII sajandi meister Elert Thiele. Ristilöödu kuju asus Issanda Muutmise peakirikus ning elas õnnelikult üle 1944. aasta pommirünnaku.
Pärast Teist maailmasõda oli Ülestõusmise kirik purukspommitatud Narvas ainus terveksjäänud pühakoda ja 20. jaanuaril 1958 nimetati see ümber peakirikuks. 100. juubeliks renoveeriti kirik põhjalikult. Remonditi ära ka Saarovi vagale Serafimile pühitsetud alumine kirik, milles oli 1945. aastal peetud esimest sõjajärgset Paasateenistust. Alumise kiriku pühitses 16. novembril 1996 piiskopi korra järgi Tallinna ja kogu Eesti peapiiskop Kornelius.
Aadress: Bastrakovi 4, 20308 Narvael
Interneti kodulehekülg: www.narvasobor.ee